Sefiirikorvikesed
Sefiir on meie pere üks suur LEMMIK.. siiani oli vaieldamatult lemmiks Pihlaka sefiiritort või -korvike.. eriti hea on see just selle banaani pärast.. olen püüdnud erinevate retseptide järgi ka kodust sefiiritegu, aga no mitte pole selline välja tulnud.. Nüüd, tänu toreda sõbranna Margoti ahvatlevatele piltidele, uurisin tema retsepti kohta ja nii ta seda mulle lahkelt jagas.. ja ma tahan ka lahke olla, sest nii uskumatu, kui see ka pole, siis see töötab ja on maitsev.. ja pere juubeldab, kui emme hakkab sefiiri vuristama..
Korvikesed on tehtud tavalisest muretaignast.. võib-olla tegin liiga õhukesed, aga suhteliselt rabedad ja õrnad tulid ja kui veel täidist alla panna, siis üleöö seista lasta omal vastutusel, kippus pisut läbi imbuma..
Sefiir siis nii nagu soovitatud blogist http://liiliakokkamised.blogspot.com.ee/2013/06/sefiir.html
Ma kirjutan ka khe siia välja, siis teinekord kiirem üles leida..
4 munavalget (soovitav külmad munad otse külmikust)
soola näpuotsatäis
300g suhkrut
5-6 spl vett
1/4 tl sidrunihpet või sidrunimahla
Väiksemale seltskonnale teen pool kogust ning vahustmine on kuidagi kergem, parem konsistents tuleb mu meelest.. veel sefiirisem..
Pane paksupõhjalisse sangaga pottisuhkur ja vett nii palju, et suhkur on kaetud ( ca 5-6 spl) ja veidi voolav poti põhjas. Pane pott koos vee ja suhkruga tulele ( taimer 7 minutit – mul induktsiooni peal vist läheb kiiremini, et 7minutit on ilmne liig ja väga kärsatamine) ja samaaegselt hakka munavalgeid vahustama ( võta kuiv ja suuremas mõõdus nõu vahustamiseks, munavalged peavad olema otse külmikust, lisa väike suts soola ).
[Ma ise teen nii, et suhkrupott on pliidil hakkamas, panen taimeri ja hakkan vahustama, umbes minuti vahustan, siis panen pliidi 9 peale, see hakkab siis praktiliselt kohe keema.. siis vahepeal segan, tõstan lusikanpoti kohal üles ja lasen tilkuda ning vaatan, kas tilga otsa venib niidike ja kordan, kuni tulebki, samal ajal teine käsi vahustab (mul peent isevahustajat pole).. kui niidike tuleb, niristan munavalgevahu sisse mikserdamise ajal ja mikserdan mõned minutid veel.. kõik kokku u 7 minutit..]
Kui siirup läheb keema, siis võid ühe nõksu keerata tuld väiksemaks, aga üldiselt lasen mina täistulel keeda. Vahepeal sega 1-2 korda kergelt läbi. Kui 7 min saab täis, siis on aeg vaadata, kas siirup on valmis. Selleks pista teelusikas siirupisse korraks, lase liigsel siirupil ära voolata ja tilguta taldrikule tilgakesi- kui viimase tilga taha tekib nn udupeen niidike , siis on siirup valmis ( max aeg kokku 7 min 30 sek ) . Valmis siirup mullitab ja vahutab korralikult potis ning on hästi tihke välimusega. Üle keeta ei tohi- see juhtub kiiresti- ja siis on siirup tuksis.
[Ma ei ütleks, et mu siirup just ülemäära tihke välimusega oleks.. aga hele.. kui hakkab kollakat jumet võtma, on hilja.. kibe mekk tuleb juurde.. esimesd kaks korda läksid tuksi, kui üritasin retseptis antud aja järgi teha ja alles lõpus tilgutama hakata.. tilkumine ka vòtab pisut aega ]
Nii, valmis siirup võta tulelt ja hakka kohe keeval kujul munavalgevahtu ( vaht peab olema väga tugev, seepärast hakkagi kohe siirupi tegemisega samal ajal vahustama ) niristama ( mikserda maksimumkiirusel ). Vahusta mõni minut, siis lisa ca 1/4 tl sidrunhapet ( ole ettevaatlik, et palju ei saaks, muidu on sefiir hapu ) ja vahusta veel ca 5 minutit. On küll öeldud, et mõni vahustab ca 15-20 min, aga minul piisab ca 10 minutist korraliku sefiiri saamiseks.
[soovitan kindlasti sidrunhapet eelistada sidrunimahlale või poes müüdavale konsentraadile, need ei anna nii head efekti ja t vad vedelamaks.. aga võib-olla mulle ainult tundub.]
Kui sefiir on juba korralikult vahus, siis muutub hästi tihkeks ja hakkab lahti lööma kergelt kausi küljest nagu tugev vahukoor. Kui paar korda ära teed, ei tundugi enam eriti keerulise mässamisena ning retseptki juba peas.. ilmselgelt tarbime liiga sageli sefiiri..
Särtsu ja ilu mòttes lisan kondiitrikoti serva tilgakese meelepärast toiduvärvi.. Ettevaatlikult! Vedelama toiduvärviga võid otse pudelist tilgutades upsti juhtuda..
Suu magusaks!
PS! Aitäh sulle, Margot, et mind selle retseptin tõid!
Kohupiima-moonikook
Olen jätkuvalt hea ja hästi käsitleteva pirukapõhja otsingul.. seekord proovisin perenaine.ee st leitud isuäratavat kohupiima-moonikooki.. Perenaine.ee on selle võtnud omakorda kellegi blogist ja seal kenasti viited olemas.. mina kasutasin retsepti muutmata kujul.. olenemata lehel paistnud kommentaaridest, oli minu arvates väga maitsev kook.. ei olnud kuiv, mida ma natuke pelgasin.. võib-olla oleks võinud natuke tugevamad maitsed olla, aga kokku oli väga nämm..
Rullimisel kasutasin kahe küpsetuspaberi vahel rullimise tehnikat.. põhja puhul on see vägagi mugav.. ei pea liigse jahuga lökerdama ning rullitud tainas jääb tõstmisel terveks. Ja mugav on mõõta, kas on juba paraja suurusega.. kui valmis rullitud, tuleb lihtsalt ettevaatlikult eemaldada üks paberitest, keerata tainas vormile ja veel ettevaatlikumalt eemaldada teine paber, edasi toimida juba nagu tavaliselt muretaigna puhul..
Igal-juhul oli kook nii maitsev, et kirjutasin isegi retsepti oma armsasse käsitsikirjutatud retseptiraamatusse, et siis seda sealt hõlpsasti kätte saada, kui kohupiimakoogi isu tuleb..
Pildi tegin ise, paraku sai kook nii ruttu otsa, et lahtilõigatult jäigi pildistamata.. Perenaine.ee lehelt leiab ilusti just koogitüki foto, kus kenasti koogi kihid näha 😉
Mis siin ikka keerutada, kõik nii kenasti kirja pandud, et kopeerisin juhised ka enda koogi pildi alla..
Koogipõhi::
- 100 grammi võid
- 1 dl suhkrut
- 1 muna
- 2,5 dl nisujahu
- 1 tl küpsetuspulbrit
Moonikiht:
- 100 grammi mooniseemneid
- 150 grammi toorjuustu
- 2 munakollast
- 1 väike pudel Ruf’i rummiessentsi
- 1 spl kartulitärklist
- 1 dl suhkrut
- 1 suure või 2 väiksema sidruni riivitud koor
Kohupiimakiht:
- 400 grammi magusat vaniljega kohupiimapastat
- 100 grammi hapukoort
- 150 grammi toorjuustu
- 4 muna
- 1 suure või 2 väiksema sidruni mahl
- 3 spl kartulitärklist
- 1 dl suhkrut
- 1 tl vanillisuhkrut
- 2 dl vahukoort
Koogipõhjaks sega või suhkruga kergelt vahule. Lisa muna ning küpsetuspulbriga segatud jahu. Suru taigen lahtikäiva ja küpsetuspaberiga kaetud põhjaga koogivormi põhjale ja külgedele ning pane täidise valmistamise ajaks külma.
Moonikihiks sega toorjuust munakollastega, mooniseemnete, suhkru, tärklise ja sidrunikoorega. Lisa rummiessents. Kalla segu põhjale.
Kohupiimakihiks sega kohupiim, toorjuust, hapukoor. Lisa munad ja sidrunimahl ning siis omavahel segatud kuivained. Kõige viimasena lisa vahustatud vahukoor.
Kalla ettevaatlikult mooniseemne kihi peale (võid abiks kasutada lusikat ehk siis kallata esmalt lusikale, kui otse peale kallata, võib moonikihi laiali lükata).
Küpseta 175 kraadi juures ca 1tund ja 15 minutit. Kui pealt kipub kook liiga kiirelt pruuniks minema, pane foolium peale ja alanda veidi kuumust. Liiga kiirelt küpsedes on oht, et osa täidist jääb vedelaks. Lase enne lahtilõikamist jahtuda.
piparkoogitainas valleraa…
Seekord läks nii.. Olid küll pildid tehtud ja puha.. Kõik kenasti enne pühi ja ilusti hooaja tipphetkel.. Ja mis mis.. Piltnikul polnud aega nendega tegelemiseks.. No mis siis ikka.. Järgmised jõulud ju juba nurgataga.. Kohe on jaanipäev ja siis juba hakkamegi ju päkapikke ootama..
Igal-juhul.. Ei ole ma kunagi olnud eriline piparkoogisõber.. ei ole ma osanud hinnata nende ilu ega ka maitset.. Kuid nüüd, lastega, olen need enda jaoks avastanud.. Tahaks ju mingit toredat koostegemist.. Niisiis tuli lihtsalt jõuda tõdemseni, et kui teen ise taigna, saan ju ka ise maitset sättida.. Laste nimel ma siis selle tegemise ette võtsingi. Ilmselt padupiparkoogitajad muigavad minu leitud ja rohket kasutust leidnud piparkoogitagna peale, aga meile see sobib ja mis köigetähtsam – see töötab.. Nii et isegi needsamad padupiparkoogitajad on retsepti küsinud.. eelmisel hooajal maitsestasin ikka täiestinise, sel korral oli pisike asjuline, kes pudeliski paigal ei seisa, igal sammul abiks ning kasutasin valmissegatud Santa Maria piparkoogimaitseainet.. lihtsalt kogused erinesid retseptis soovitatuga.. terve paki asemel kasutasin umbes kolmandikku.. ja tõesti piparkoogid tulid nii maitsvad, et isegi mina neid söön, hea meelega..
Retseptiga on nüüd kahjuks selline lugu, et kuna olin selle omale käsitsi raamatusse kirjutanud, ei tea ma kellele viidata.. Leidisn selle google- otsinguga ja ei tulnud eriti pikalt otsida.. Vabandan allikablogi ees, sest oma inglite ja pättide kõrvalt uneaja arvelt ma lihtsalt ei ole nii tubli, et seda uuesti üles otsida..
Retsept ikka ka..
(nonii.. järjekordsed vabandused! loodan, et kellelgi kael kõveraks ei jää.. ma ei oska selle ipadiga sina-peale saada)
Päikest! Järgmised jõulud pole enam kaugel!
mälestuseks lapselastelt..
aga miks mitte ka mälestuseks lastele endile.. saavad suureks, siis vahva kaasa anda.. kui tillukesed nad ikka kunagi olid.. ; ) miks mitte näiteks kingituseks..
SOOLATAIGEN
1 osa peensoola
1 osa külma vett
2 osa nisujahu
(*sl sidrunimahla, toiduõli)
segada kokku.. sõtkuda ~4-6minutit kuni ühtlase pallini.. ei jää käte külge kinni.. kui tainapall valmis, mähi toidukilesse ja vähemalt pooleks tunniks külma tahenema.. siis rulli küpsetuspaberile sobivaks suuruseks.. vajuta sisse soovitud jäljed/ mustrid.. kui tuleb riputatav ese, ära unusta kohe ka aukusid sisse vajutada.. ja siis kuivama ahju ~100 kraadi juurde minimaalselt kolmeks tunniks.. tore on omada puupliiti, kuhu saab kuivama sättida lahtise uksega ahju määramata ajaks 😉
pärast täielikku kuivamist saab juba järeltöödelda.. mina kasutasin värvimiseks akrüülvärve ja lakki.. sobiva pikkusega nöörid külge ja valmis nad ongi.. 🙂
Head vana-aasta lõppu!
sõõrikud.. mmm…
mõnikord harva võib ikka isudele järele anda.. sõõrikute tegemiseks kasutasin sellist nõukaaegset taignadosaatorit ja vastavalt sellele otsisin ka netiavarustest teiste sama toote omanike ülesriputatud retsepte.. ja ennäe, leidsingi.. ja polnud midagi keerulist..
Retsept:
- 50g pärmi
- 4,5dl piima (võib ka vett)
- 600g jahu
- veidi soola
- suhkrut vastavalt maitsele – nt pool klaasi
- vanillisuhkrut
Lahusta pärm soojas vees, lisa kuivained ning sega taignaks.
Lase tainal pool tundi soojas kerkida.
Kuumuta õli paksupõhjalises potis 170-180°C (termomeetri puudumisel – saiatükk pruunistub 1 min jooksul).
Meelita lusikaga taigen dosaatorisse, ära servani täis topi, kerkib edasi ja siis tuleb üle ääre!
Et taignaports dosaatorist välja tuleks, tuleb seda natuke raputada või vastu kätt kopsida. NB!!! dosaatori otsa ei tohi kuuma õli sisse panna.
Valmis sõõrikud nõruta majapidamispaberil ja raputa peale tuhksuhkrut.. eriti nämma serveeringu tarbeks soovitan soojale sõõrikule peale valge šokolaadi glasuuri.. mmm.. nagu Sõõrikukohvikus.. seekord kahjuks šokolaadi varutud polnud..
Suussulav šokolaadi-mascarpone kook
Algupärase retsepti leidsin toidutare.ee lehelt, kui pidasin vajalikuks seda veidi tuunida ja asjale oma nägu anda.. väga just jalgratast ei leiutanud, aga tulemus mu meelest väga nämm..
Põhi:
- ~60g jahvatatud/purustatud mandleid (mandlijahu)
- ~100 g tumedaid Mesikäpa küpsiseid (kakaotäidisega)
- 70g võid
Kate:
- 150g tumedat küpsetusšokolaadi
- 0,5dl kanget kohvi
- 250g mascarpone toorjuustu
- 1 dl fariinsuhkrut
- 4 munavalget
- 4 munakollast
Edasi toimi järgmiselt: Jahvata (mandlid ja) küpsised peeneks jahuks. Lisa sulatatud või ja sega ühtlaseks. Suru segu 20 cm läbimõõduga küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäiva vormi põhja. Küpseta ahjus 200°C juures 5-10 minutit. Sulata šokolaad kuumaveevannis ja lisa kohv. Vahusta munakollased ning pool fariinsuhkrust. Sega kuum šokolaadimass munavahu hulka. Kui segu on jahtunud, lisa toorjuust. Vahusta munavalged, lisa ülejäänud fariinsuhkur ja sega ettevaatlikult šokolaadisegusse. Kalla mass jahtunud tordipõhjale. Pealispinna kaunistamiseks tee kahvliga tordi peale ringikujulisi triipe. Tõsta külmkappi viieks tunniks kuni üleöö.
Mõtlesime maitstes, et peaks proovima sellele teha serveerimiseks mõnusat piparmündikastet.. kui hooaeg õige 😉 veel tahaks proovida põhja sisse purustatud Daimi šokolaadi..
PS! Originaalreteptis on põhjaks Digestive küpised ja sarapuupähklid..
Võileivatort ehk ilusat 24. veebruari ;)
Nii tore.. väljas päike paistab, aknast on näha lehvimas kõige kaunimat lippu, telerist jooksevad isamaalised filmid ja saated.. ja üks väike Sipsik saab 7 kuuseks.. juhhei.. jälle põhjust midagi uut proovida.. nimelt isutas juba pikemat aega võileivatordi järele.. ei jäänudki muud üle, kui kraps poodi puuduolevat materjali ostma..
Võileivatordi sisse/ peale läks:
- meelepärast röstsaia
- suitsutatud kana kintsuliha (ei pole kontide eemaldamist ja muud opereerimist.. nahk maha ja püreeks..)
- toorjuustu
- merevaiku
- pisut majoneesi
- maitsestamata jogurtit
- Salvesti purgi-kurgikuubikuid ja vedelikku..
- fetajuustu
- värsket kurki
- paprikat
- kirsstomatit
- kanasinki
- rohelist salatit
- rohelist sibulat
- tilli
- mustad oliivid
arvan, et oligi kõik..
toimetuste käigus suutsin ära tappa saumiksri.. nimelt oli tükeldatud suitsukana püreestamine talle liig mis liig..
kõigepealt tegingi kreemi -> läbi hakklihamasina siis ajasin suitsukana koos toorjuustu ja merevaiguga.. kausis segasin juurde maitsestamata jogurti.. loomulikult võib segu veel meelepäraselt maitsesta.. mulle tundus paras.. ahsoo merevaik oli murulauguga..
saiaviiludel lõikasin väga säästlikult ära koorukesed, ladusin ritta ja niisutasin kurgisalati vedelikuga.. siis kiht määret uuesti saia.. kiht määret, purgi-kurgikuubikuid, saia, määret.. siis panin vormile serva ümber, katsin fooliumiga kinni ja külmikusse.. kui laps ärkas, võtsin välja ja hakkasin kaunistama.. 🙂
Servakaunistuse kreemi segasin kokku samuti toorjuustust, merevaigust ja fetast.. veidike käis merevaigu maitse üle.. eeldan, et kõik kaasmaalased saavad aru, et merevaigu all pean silmas sulatatud juustu.. 🙂 selle segu mikserdasin ära ja kõige viimasena kaunistasin tordipritsi abil..
selline ta siis tuli.. ja maitses mu meelest hää..
Pildistas: Taavi Juursalu
kodused vahukommid.. eriti nämm..
olen suur vahukommide austaja.. eriti mõnusad on need kergelt grillituna.. jama on aga selles, et kõigis poes müüdavates vahukommides on glükoosifruktoosisiirup.. no milleks?! ma pole küll mingi maniakaalne E-de jm ainete lugeja, aga seda pikka sõna olen püüdnud jälgida.. niisiis.. olen internetiavarustest leidnud mitmeid ingliskeelseid versioone selle retseptiga, aga mai kuu Maretis oli täiesti olemas ka eesti tähtedega lihtne õpetus, kuidas sellega ise kodus hakkama saada.. jagan lahkesti ka sealset retsepti teiega..
RETSEPT
- 17 g želatiini (pulbrina) mina kasutasin oranžis pakendis 2×10 g kiirželatiini, lihtsalt pisut rohkem vedelikku panin selle 3 g arvelt..
- ~0,5 dl külma vett
- 4 dl suhkrut
- 1 dl vett
- näpuotsatäis soola
- soovi korral 2 tl vanilli- või piparmündiekstrakti
katteks:
- 1-2 tl maisitärklist
- 50 g tuhksuhkrut
loomulikult soovitan katsetada erinevate maitsetega.. näiteks kasutasin ühes versioonis kirsikompoti siirupit – komm tuleb armsalt heleroosa ja lõhn mõnusalt kirsine.. katsetasin ka värskeltpressitud sidrunimahlaga.. (sidrunimahlaga komm tuli küll hapukas, aga ilmselt sellesama happe tõttu ei tulnud ta nii vahune ja vormihoidev, vaid pigem pisut liiga pehme ja veidi kummine).. ja kuna ei olnud käepärast ei vanilli- ega mündiekstrakti, lisasin hoopis pisut mandliekstrakti ja see andis uskumatult mõnusa efekti.. eriti julgen soovitada neile, kellele maitseb ka Amaretto tort.. (ka selle retsepti leiab meie blogist!)
- mõõda kastrulisse 4 dl suhkrut ja 1 dl vett..
- pane kausikesse paisuma želatiin külma veega (~0,5dl)
- valmista ette kõrgemate servadega ahjuplaat või kandiline lahtikäiv vorm.. soovitati määrida võiga ja sinna peale küpsetuspaber.. mina ei määrinud võiga.. tegin lihtsalt küpsetuspaberi märjaks, väänasin välja, panin vormi, keerasin servad üle ääre ja fikseerisin igast küljest pesupulgaga.. 😉
- nüüd hakka kuumutama suhkrusegu keemiseni, keeda paar minutit ja tõsta jahtuma ~5 minutiks..
- hakka madalal kuumusel sulatama želatiini (pidevalt segades), kui želatiin on ühlaselt vedel, nirista suhkrusegu hulka seda pidevalt segades..
- nüüd lisa ka sool ja maitseekstrakt, sega ära..
- ja nüüd tuleb vahustamine.. miksriga vahusta 5 minutit, segu muutub jahtudes paksemaks (mina kasutasin stopperit lausa, sest 5 minutit võib tunduda üüratult pika ajana)..
- kui segu vahustatud, siis kiirelt valada ettevalmistatud vormi, kasuta nt küpsetusspaatli abi, et kauss/kastrul kiiresti puhtaks saada ning et võimalikult vähe head kraami raisku läheks.. ja nõud – želatiini- ja seguanum soovitatavalt kohe kuuma vett täis lasta, siis pole pärast probleemi ka nende pesemisel 😉
- ja viimaks vorm külmikusse tarduma.. miinimum 2h, soovitavalt üleöö..
kui aeg täis oodatud, pane lauale veel üks leht küpsetuspaberit.. sõelu sellele kattesegu (tärklis+tuhksuhkur).. ja siis tuleb see plaaditäis kleebust kommi sinna lajatada.. ära pabista.. nagunii läheb terve köök kattesegu tolmu täis.. 😀 mina raputasin pisut segu ka otse kommile ning päästsin lahti kommi küljed küpsetuspaberi küljest ja alles siis kallutasin tasakesi selle aluspaberile.. selliselt on pisut kergem küpsetuspaberit hakata kommi küljest lahti tõmbama.. selle tegevuse puhul on mõistlik appi võtta lihtle lauanuga, millega kommi vastu lauda hoida, kuniks teise käega paberit eemaldad, muidu venib järgi..
kui komm laual, sõelu peale kattesegu ning lõika kääridega ribadeks ja ribad meelepärasteks kuubikuteks.. soovitan ribade küljed enne põhjalikumat tükeldamist vajutada ka katteseguga üle.. ja kui tükid juba valmis lõigutud, siis tuleks neid selle mahavajunud kattesegu sees korralikult läbi keerutada, et vahukommid üksteise külge kinni ei kleepuks..
et endal põnevam oleks, proovisin teha ka kihilisi vahukomme.. ehk tegin üht sorti ühe koguse ära, panin juba külma.. siis tegin teistsuguse versiooni ühe koguse ning valasin selle eelmisele peale.. ja panin uuesti külma.. hommikul lõikasin mõnusad pontsakad kommid.. ja need olid triibuga.. ehk üks külg valge (mandli) ja teine külg roosa (kirsi).. ja omavahel sobisid need maitsed suurepäraselt.. komm läks nagu soe sai.. tegin veel reklaami, et kodus on veel.. aga oh häda.. ka seal oli neil minekut, nii et grillini ei jõudnudki..
toredat meisterdamist ja uute maitsete katsetamist.. 😉
Rabarberisiirup.. mmm..
just täpselt mmm… kui hooajal on pakkuda midagi nii head, siis tuleb seda kogu täiega ära kasutada… mu meelest võiks teha lausa eraldi rubriigi sellest, mida kõike maitsvat saab teha, kasutades rabarberit..
seekord tuli hirmus tahtmine teha rabarberi mahla.. nii.. sealt arenes mõte siirupile.. siis justkui jätkub head kraami pikemaks ajaks.. käisin selle mõttega ringi.. arutasin endast targematega.. ja siis ükspäev juhuslikult leidsin ema värskelt ostetud ajakirjast just selle, mida olin otsinud..
Rosmariini-rabarberilimonaad.. ja nii tuligi kohekohe kiiruga askeldama hakata..
lõikasin rabarberitel otsad ära, pesin puhtaks ja tükeldasin.. ei koorinud – annab hea värvi..
seejärel kaalusin ja panin suuuuuuuurde potti.. kokku kasutasin 6kg tükeldatud rabarberit.. retsepti kohandasin vastavalt oma kogusele + natuke rohkem suhkrut..
Retsept
- 500g rabarberit
- 250g suhkrut
- 1-2 rosmariinioksa
- 5dl vett
- 1dl sidrunimahla
edasi lisasin rabarberitele suhkru ja vee.. nüüd tuleb kogu suur pott keema ajada ning keeta tasasel tulel ~15 minutit, kuni rabarber pehmeneb.. peale seda keetmist kurnasin ma rabarberid läbi sõela, et rabarberi mass mahlast eraldada.. tõenäoliselt on tunduvalt käepärasem kasutada marliriiet vms, aga siis on ka ilmselt abikäsi tarvis..
saadud mahla panin uuesti potti, lisasin vajaliku koguse rosmaariinioksi, värskelt pressitud sidrunimahla ning kuna tahtsin ikkagi sellist siirupisemat varianti, lisasin veel tunde ja maitse järgi suhkrut.. nüüd keetsin kogu segu veel ~10-15 min tasaselt.. olles maitsega väga rahul, ei jäänud nüüd muud üle, kui siirup pudelitesse valada ja korgid peale.. 😉
väga maitsva janukustutaja saab, kui klaasi panna mõned jääkuubikud ja lisada siirupile külma kerge mulliga vett… võrratu..
head maitsmist..
sibularõngad ja dipp..
Photo by Taavi J.
mõtlesin mida pakkuda mehisele sünnipäevalauale, mis ei oleks väga tavaline.. lihtne on ju valada pakist välja pakk krõpse, mingid seakõrvad jms õllekõrvane..
otsustasin teha ise sibularõngaid, mis minu väikeseks üllatuseks osutusid täielikuks hitiks..
SIBULARÕNGAD.. retsept..
- ~3-4 keskmist sibulat, koori ja lõika ketasteks.. soovitavalt eemalda enne prillid.. tegelikult ka aitab..
- ~2,5 kl petipiima
- 1 tl peent meresoola
- vastavalt maitsele 4-8 sl Tapatio hot sauce või muud meelepärast teravat kastet, soovitan ikkagi midagi chillist, sest see seguneb ju suure koguse petiga..
sega “marinaad” kausis korralikult läbi.. maitse, kas on parajalt terav.. 😉 ning lisa sinna lahti raputatud sibularõngad.. uputa need ikka korralikult “marinaadi” ja jäta 15 minutiks seisma..
- 3-5 kl jahu
- 2-3 tl küüslaugupulbrit
- ~2 tl värskelt jahvatatud pipart
- ~2 tl peent meresoola
sega teises kausis paneerimiseks mõeldud jahusegu.. pole vaja kogu kraami korraga kokku segada, jäta natuke vahepeal lisamiseks.. ~2 pool klaasi alguseks on päris hea..
pane pliidile kuumenema pott õliga.. ma kasutasin tavalist oilio rapsiõli.. korraga valasin potti ~2-3cm..
sel ajal, kui õli kuumeneb, valmista dipikaste, et see jõuaks seista veidi..
DIPP
Sega kausis korralikult läbi..
- 1/4 kl maitsestamata jogurtit
- 1/4 kl majoneesi
- 1 purustatud küüslauguküüs
- näputäis soola, pipart
- 1 tl sidrunimahla
- 1 tl hakitud tilli
- 1 tl hakitud murulauku
- 1 sl hakitud peterselli
- ~3 sl petti (maitse järgi)
soovitan panna pliidikõrvale valmis leotises sibularõngad, sellele lähedale paneerimisjahu ning nende kõrvale ahjuplaadi, millele on asetatud mitu kihti majapidamispaberit nõrutamiseks.. ning hea on valmis panna ka serveerimisnõu, et jahtunud nõrutatud rõngad juba eest ära tõsta..
kui õli kuum, tõsta ports sibularõngaid jahukaussi, tee kõik jahuseks ning lisa ükshaaval ettevaatlikult õlisse särisema.. kasutades metallist köögitange, ole valmis neid üsna ruttu paberile nõrguma tõsta.. kui rõngas tõuseb pinnale ja tangide vahel kõva ja krõmps tundub, siis ongi valmis.. 😉
Aga palun selle eriti kuuma õliga olla ikka väga ettevaatlik ning lapsi sellega järelvalveta mitte jätta.. kui kõik küpsetatud, lase õlil ikka rahulikult veidi jahtuda, enne kui poti puhastamisega tegelema hakkad..
head nosimist..