17
Apr
2017
Käivate pühade järelkaja..
Koguaeg on nii väga kiire.. hirmus kohe.. siiski leidsime aega laupäeva hommikul lastega mune värvida ja mõnusalt pühapäeva hommikul koos koksida.. seekord sattusime plaaniliselt õed koos maale vanemate juurde ja tegime kahasse tordi ka.. tordikaunistamise maailmas on lahvatanud uud trend.. “russian tips”.. et siis vene stiilis tordipritsi otsad.. siiski juhtusin kuskilt lugema, et pole kindel, kas need on ikka alguse saanud Venemaalt.. ma põhjalikku uurimistööd nende päritolu kohta pole teinud.. meie otsad tulid otse hiinast ja üsna geniaalsed leiutised.. nüüd tuleb lihtsalt kreeme katsetama hakata ja harjutada, harjutada, harjutada!
Esimene katsetus hapuka võikreemiga.
Päikest ja sooja!
24
Feb
2017
Sefiirikorvikesed
Sefiir on meie pere üks suur LEMMIK.. siiani oli vaieldamatult lemmiks Pihlaka sefiiritort või -korvike.. eriti hea on see just selle banaani pärast.. olen püüdnud erinevate retseptide järgi ka kodust sefiiritegu, aga no mitte pole selline välja tulnud.. Nüüd, tänu toreda sõbranna Margoti ahvatlevatele piltidele, uurisin tema retsepti kohta ja nii ta seda mulle lahkelt jagas.. ja ma tahan ka lahke olla, sest nii uskumatu, kui see ka pole, siis see töötab ja on maitsev.. ja pere juubeldab, kui emme hakkab sefiiri vuristama.. 
Korvikesed on tehtud tavalisest muretaignast.. võib-olla tegin liiga õhukesed, aga suhteliselt rabedad ja õrnad tulid ja kui veel täidist alla panna, siis üleöö seista lasta omal vastutusel, kippus pisut läbi imbuma..
Sefiir siis nii nagu soovitatud blogist http://liiliakokkamised.blogspot.com.ee/2013/06/sefiir.html
Ma kirjutan ka khe siia välja, siis teinekord kiirem üles leida..
4 munavalget (soovitav külmad munad otse külmikust)
soola näpuotsatäis
300g suhkrut
5-6 spl vett
1/4 tl sidrunihpet või sidrunimahla
Väiksemale seltskonnale teen pool kogust ning vahustmine on kuidagi kergem, parem konsistents tuleb mu meelest.. veel sefiirisem..
Pane paksupõhjalisse sangaga pottisuhkur ja vett nii palju, et suhkur on kaetud ( ca 5-6 spl) ja veidi voolav poti põhjas. Pane pott koos vee ja suhkruga tulele ( taimer 7 minutit – mul induktsiooni peal vist läheb kiiremini, et 7minutit on ilmne liig ja väga kärsatamine) ja samaaegselt hakka munavalgeid vahustama ( võta kuiv ja suuremas mõõdus nõu vahustamiseks, munavalged peavad olema otse külmikust, lisa väike suts soola ).
[Ma ise teen nii, et suhkrupott on pliidil hakkamas, panen taimeri ja hakkan vahustama, umbes minuti vahustan, siis panen pliidi 9 peale, see hakkab siis praktiliselt kohe keema.. siis vahepeal segan, tõstan lusikanpoti kohal üles ja lasen tilkuda ning vaatan, kas tilga otsa venib niidike ja kordan, kuni tulebki, samal ajal teine käsi vahustab (mul peent isevahustajat pole).. kui niidike tuleb, niristan munavalgevahu sisse mikserdamise ajal ja mikserdan mõned minutid veel.. kõik kokku u 7 minutit..]
Kui siirup läheb keema, siis võid ühe nõksu keerata tuld väiksemaks, aga üldiselt lasen mina täistulel keeda. Vahepeal sega 1-2 korda kergelt läbi. Kui 7 min saab täis, siis on aeg vaadata, kas siirup on valmis. Selleks pista teelusikas siirupisse korraks, lase liigsel siirupil ära voolata ja tilguta taldrikule tilgakesi- kui viimase tilga taha tekib nn udupeen niidike , siis on siirup valmis ( max aeg kokku 7 min 30 sek ) . Valmis siirup mullitab ja vahutab korralikult potis ning on hästi tihke välimusega. Üle keeta ei tohi- see juhtub kiiresti- ja siis on siirup tuksis.
[Ma ei ütleks, et mu siirup just ülemäära tihke välimusega oleks.. aga hele.. kui hakkab kollakat jumet võtma, on hilja.. kibe mekk tuleb juurde.. esimesd kaks korda läksid tuksi, kui üritasin retseptis antud aja järgi teha ja alles lõpus tilgutama hakata.. tilkumine ka vòtab pisut aega ]
Nii, valmis siirup võta tulelt ja hakka kohe keeval kujul munavalgevahtu ( vaht peab olema väga tugev, seepärast hakkagi kohe siirupi tegemisega samal ajal vahustama ) niristama ( mikserda maksimumkiirusel ). Vahusta mõni minut, siis lisa ca 1/4 tl sidrunhapet ( ole ettevaatlik, et palju ei saaks, muidu on sefiir hapu ) ja vahusta veel ca 5 minutit. On küll öeldud, et mõni vahustab ca 15-20 min, aga minul piisab ca 10 minutist korraliku sefiiri saamiseks.
[soovitan kindlasti sidrunhapet eelistada sidrunimahlale või poes müüdavale konsentraadile, need ei anna nii head efekti ja t vad vedelamaks.. aga võib-olla mulle ainult tundub.]
Kui sefiir on juba korralikult vahus, siis muutub hästi tihkeks ja hakkab lahti lööma kergelt kausi küljest nagu tugev vahukoor. Kui paar korda ära teed, ei tundugi enam eriti keerulise mässamisena ning retseptki juba peas.. ilmselgelt tarbime liiga sageli sefiiri..
Särtsu ja ilu mòttes lisan kondiitrikoti serva tilgakese meelepärast toiduvärvi.. Ettevaatlikult! Vedelama toiduvärviga võid otse pudelist tilgutades upsti juhtuda..
Suu magusaks!
PS! Aitäh sulle, Margot, et mind selle retseptin tõid!
23
Feb
2017
Roosilised muffinid
Muffinid on küpsetatud Tartu Milli retsepti järgi ja sisse segatud ohtralt astelpajumarju.. peale tegin toorjuust-võikreemiroosid.. või noh.. katsetasin, kuidas välja kukub..
Panin u 150g toasooja võid, mikserdasin tuhksuhkruga (lisasin jaokaupa, et laiali ei pritsiks), siis mikserdasin juurde u 150g toorjuustu.. veidi toiduvärvi.. olen laisk ja ei vaarita ise toiduvärve, küll aga püüan leida poest looduslikumat laadi variante..
Udupilt on mu enda klõpsitud! Palun kergemat karistust..
20
Feb
2017
Kohupiima-moonikook
Olen jätkuvalt hea ja hästi käsitleteva pirukapõhja otsingul.. seekord proovisin perenaine.ee st leitud isuäratavat kohupiima-moonikooki.. Perenaine.ee on selle võtnud omakorda kellegi blogist ja seal kenasti viited olemas.. mina kasutasin retsepti muutmata kujul.. olenemata lehel paistnud kommentaaridest, oli minu arvates väga maitsev kook.. ei olnud kuiv, mida ma natuke pelgasin.. võib-olla oleks võinud natuke tugevamad maitsed olla, aga kokku oli väga nämm..
Rullimisel kasutasin kahe küpsetuspaberi vahel rullimise tehnikat.. põhja puhul on see vägagi mugav.. ei pea liigse jahuga lökerdama ning rullitud tainas jääb tõstmisel terveks. Ja mugav on mõõta, kas on juba paraja suurusega.. kui valmis rullitud, tuleb lihtsalt ettevaatlikult eemaldada üks paberitest, keerata tainas vormile ja veel ettevaatlikumalt eemaldada teine paber, edasi toimida juba nagu tavaliselt muretaigna puhul..
Igal-juhul oli kook nii maitsev, et kirjutasin isegi retsepti oma armsasse käsitsikirjutatud retseptiraamatusse, et siis seda sealt hõlpsasti kätte saada, kui kohupiimakoogi isu tuleb..
Pildi tegin ise, paraku sai kook nii ruttu otsa, et lahtilõigatult jäigi pildistamata.. Perenaine.ee lehelt leiab ilusti just koogitüki foto, kus kenasti koogi kihid näha 😉
Mis siin ikka keerutada, kõik nii kenasti kirja pandud, et kopeerisin juhised ka enda koogi pildi alla..
Koogipõhi::
- 100 grammi võid
- 1 dl suhkrut
- 1 muna
- 2,5 dl nisujahu
- 1 tl küpsetuspulbrit
Moonikiht:
- 100 grammi mooniseemneid
- 150 grammi toorjuustu
- 2 munakollast
- 1 väike pudel Ruf’i rummiessentsi
- 1 spl kartulitärklist
- 1 dl suhkrut
- 1 suure või 2 väiksema sidruni riivitud koor
Kohupiimakiht:
- 400 grammi magusat vaniljega kohupiimapastat
- 100 grammi hapukoort
- 150 grammi toorjuustu
- 4 muna
- 1 suure või 2 väiksema sidruni mahl
- 3 spl kartulitärklist
- 1 dl suhkrut
- 1 tl vanillisuhkrut
- 2 dl vahukoort
Koogipõhjaks sega või suhkruga kergelt vahule. Lisa muna ning küpsetuspulbriga segatud jahu. Suru taigen lahtikäiva ja küpsetuspaberiga kaetud põhjaga koogivormi põhjale ja külgedele ning pane täidise valmistamise ajaks külma.
Moonikihiks sega toorjuust munakollastega, mooniseemnete, suhkru, tärklise ja sidrunikoorega. Lisa rummiessents. Kalla segu põhjale.
Kohupiimakihiks sega kohupiim, toorjuust, hapukoor. Lisa munad ja sidrunimahl ning siis omavahel segatud kuivained. Kõige viimasena lisa vahustatud vahukoor.
Kalla ettevaatlikult mooniseemne kihi peale (võid abiks kasutada lusikat ehk siis kallata esmalt lusikale, kui otse peale kallata, võib moonikihi laiali lükata).
Küpseta 175 kraadi juures ca 1tund ja 15 minutit. Kui pealt kipub kook liiga kiirelt pruuniks minema, pane foolium peale ja alanda veidi kuumust. Liiga kiirelt küpsedes on oht, et osa täidist jääb vedelaks. Lase enne lahtilõikamist jahtuda.
15
Feb
2017
piparkoogitainas valleraa…
Seekord läks nii.. Olid küll pildid tehtud ja puha.. Kõik kenasti enne pühi ja ilusti hooaja tipphetkel.. Ja mis mis.. Piltnikul polnud aega nendega tegelemiseks.. No mis siis ikka.. Järgmised jõulud ju juba nurgataga.. Kohe on jaanipäev ja siis juba hakkamegi ju päkapikke ootama..
Igal-juhul.. Ei ole ma kunagi olnud eriline piparkoogisõber.. ei ole ma osanud hinnata nende ilu ega ka maitset.. Kuid nüüd, lastega, olen need enda jaoks avastanud.. Tahaks ju mingit toredat koostegemist.. Niisiis tuli lihtsalt jõuda tõdemseni, et kui teen ise taigna, saan ju ka ise maitset sättida.. Laste nimel ma siis selle tegemise ette võtsingi. Ilmselt padupiparkoogitajad muigavad minu leitud ja rohket kasutust leidnud piparkoogitagna peale, aga meile see sobib ja mis köigetähtsam – see töötab.. Nii et isegi needsamad padupiparkoogitajad on retsepti küsinud.. eelmisel hooajal maitsestasin ikka täiestinise, sel korral oli pisike asjuline, kes pudeliski paigal ei seisa, igal sammul abiks ning kasutasin valmissegatud Santa Maria piparkoogimaitseainet.. lihtsalt kogused erinesid retseptis soovitatuga.. terve paki asemel kasutasin umbes kolmandikku.. ja tõesti piparkoogid tulid nii maitsvad, et isegi mina neid söön, hea meelega..
Retseptiga on nüüd kahjuks selline lugu, et kuna olin selle omale käsitsi raamatusse kirjutanud, ei tea ma kellele viidata.. Leidisn selle google- otsinguga ja ei tulnud eriti pikalt otsida.. Vabandan allikablogi ees, sest oma inglite ja pättide kõrvalt uneaja arvelt ma lihtsalt ei ole nii tubli, et seda uuesti üles otsida..
Retsept ikka ka..
(nonii.. järjekordsed vabandused! loodan, et kellelgi kael kõveraks ei jää.. ma ei oska selle ipadiga sina-peale saada)
Päikest! Järgmised jõulud pole enam kaugel!
25
Jun
2015
pidusai vaarikatega..
Jaanipäevaks pidusaia.. otsustasin seekord olla ebatraditsiooniline ja jätta kaneelirullid mõnd teist korda ootama.. seekordsed rullid tulid hoopis suviselt marjased.. kuna tegemist siiski Eesti suvega, siis kasutasin külmutatud vaarikaid, aga inspireeriv retsept just seda versiooni soovitaski ( värske mammu pidi liiga mahlane olema)..
Põhjaks magus pärmitaigen.. olin hirmus kaval.. lausa kavalust täis.. hommik oli olnud ilus, soe ja päikesepaisteline.. ja seda kasutasin ilusti ära.. istusime perega liivakastiserval paljajalu, muru varbaid kõditamas 🙂 ja siis kui laps issiga lõunaund nautima läks, asusin mina askeldama.. tavaliselt eeldab ju igasugune pärmitaignamajandus toa või vähemalt köögi soojakskütmist.. haa.. aga suvel ju ei tahaks.. ei peagi.. vähemalt autoomanikud mitte 😀
Lõunaajaks oli ilm juba täiesti pilves ja jahe tuuleke täitis õue..samas oli auto end hommikusest päiksest nii soojaks kütnud, et seal ideaalselt tainast kergitada.. panin istmele suure kilekoti igaks-juhuks alla ja sinna potsti rätikuga kaetud tainakauss.. ja ruttu autouksed kinni.. taimeri sättisin 45 minutiks ning selle ajaga oli taigen ilusti kahekordsaeks kerkinud.. või noh nii palju kui ruumi oli, sest kogemata olid rätikuservad kausi alla jäänud ja kerkimisruum selle arvelt piiratud.. muidu oleks võib-olla üle ääre ka kerkinud.. üle jaheda tuulise õue tuppa minekuks pistsin kogu kupatuse sellesse samasse poekotti, mis istmekatteks alla. sai pandud..
Edasi sõtkusin taina alla, poolitasin koguse ja rullisin suureks ristkülikuks.. katsin toasooja pehme võiga, ohtra suhkrukihiga ning puistasin peale küllaldaselt külmutatid vaarikaid.. seejärel rullisin selle ettevaatlikult tihedalt kokku ja lõikasin terava noaga pontsakad kettad.. kadutasin kõrgete äärtega küpsetusvormi, mille vooderdasin märjaks tehtud ja väljaväänatud küpsetuspaberiga.. sättisin siis kettad/rullid mõõdukate vahedega vormi, et oleks järelkerkimiseks ruumi, aga et ilusti üksteise vastu kerkiks.. ahi oli eelsoojendatud ~200°C.. kui küpsetis hakkas õrna pruunikat, pigem kuldset jume võtma, katsin vormi fooliumiga, et. seest ikka läbi küpseks, aga pealt liiga dunkel ja kõva ei tuleks.. kui tikuproov puhas, võtsin välja rätiku alla jahtuma.. kohe kuumalt pintseldasin üle ka veega.. et ei tekiks koorikut peale ja ikka mõnus pehme jääks.. seda võib ka külma piimaga teha..
Nüüd hakkasin valmistama glasuuri.. tegin sellise seguglasuuri.. veevannile panin sulama tükeldatud valge šokolaadi.. väikese potiga panin sulama ~2sl võid.. kui see sulanud, segasin sinna 1 cup mõõdulusikatäie tuhksuhkrut, 1sl piima ja teelusikaga natuke vanillisuhkrut.. mitte unustada segada sulavat šokolaadi.. kõige lõpuks lisasingi suhkruglasuurile sulašokolaadi ja segsin ruttu ühtlaseks.. tagantjärgi nägin, et oli veidi kooner ja oleks võinud rohkem šokolaadi panna.. (kasutasin Kalevi küpsetusšokolaadi, millest kasutasin pisut alla poole).. katsin täielikult jaktumata pidusaia kohe sooja glasuuriga.. kui kõik oli jahtinud, tundus silmale nagu oleks katteks tahenenud suhkruglasuur, aga tegelikult oli mõnus pehme ja šokolaadine 😉 ja rullide põhjad olid maejade sulamisest mõnusalt mahlased ja kleebused..
19
Jun
2015
sõõrikud.. mmm…
mõnikord harva võib ikka isudele järele anda.. sõõrikute tegemiseks kasutasin sellist nõukaaegset taignadosaatorit ja vastavalt sellele otsisin ka netiavarustest teiste sama toote omanike ülesriputatud retsepte.. ja ennäe, leidsingi.. ja polnud midagi keerulist..
Retsept:
- 50g pärmi
- 4,5dl piima (võib ka vett)
- 600g jahu
- veidi soola
- suhkrut vastavalt maitsele – nt pool klaasi
- vanillisuhkrut
Lahusta pärm soojas vees, lisa kuivained ning sega taignaks.
Lase tainal pool tundi soojas kerkida.
Kuumuta õli paksupõhjalises potis 170-180°C (termomeetri puudumisel – saiatükk pruunistub 1 min jooksul).
Meelita lusikaga taigen dosaatorisse, ära servani täis topi, kerkib edasi ja siis tuleb üle ääre!
Et taignaports dosaatorist välja tuleks, tuleb seda natuke raputada või vastu kätt kopsida. NB!!! dosaatori otsa ei tohi kuuma õli sisse panna.
Valmis sõõrikud nõruta majapidamispaberil ja raputa peale tuhksuhkrut.. eriti nämma serveeringu tarbeks soovitan soojale sõõrikule peale valge šokolaadi glasuuri.. mmm.. nagu Sõõrikukohvikus.. seekord kahjuks šokolaadi varutud polnud..
30
Nov
2014
mõnusa olemise püksid..
meil neid mudilasi kohe ikka on.. ja tore ju, kui lapsel on mugav olla, joosta, mängida.. inspireerituna meie tänavamoest, sai õmmeldud sellised mõnusad pehmed teksa moodi retuuspüksid.. ilma igasuguste üleliigsete lillekeste, jänkude ja kiisudeta.. lihtsad ja mugavad.. dekoratiivseks elemendiks kontrastsed õmblused..
pildid Taavi Juursalu
2
Aug
2012
küpsetamata küpsis á la kaidi..
nii.. nüüd olen nende küpsistega juba väga osav.. olen retsepti oma maitse järgi muutnud.. öökohviku üritusel Tahkuna tuletornis sai need tükikesed taevast ristitud “Madruse musiks”.. no on lihtsalt niiii magusad.. 😉
Photos by: Taavi J.
RETSEPT á la Kaidi..
- 1 pakk Lu Digestive küpsiseid – purusta, aga ära tee pulbriks..
- ~2 peotäit metsapähkleid – haki kergelt
- ~2 peotäit mandleid – haki kergelt
- ~2 peotäit kreekapähkleid – haki kergelt
- pistaatsiapähkleid – võib kas sisse hakkida või tervelt küpsise peale vajutada.. annab mõnusa täpikese soolasust selle koguse magusa peale..
- 1 pakk/purk magusat kondenspiima – paksu põhjaga potti..
- 300 g Fazeri küpsetamisšokolaadi – tükelda ruudud veel pooleks ja lisa kondenspiimale.. pane pott madalale tulele.. ära unusta segu segada pidevalt.. muidu kõrbeb põhja kinni..
kui šokolaad on sulanud, vala lihtsalt segule, sega korralikult läbi.. tegin fooliumiga vooderdatud pannile surutud suure küpsise, mis pärast tuli tükkideks lõigata, aga suht halb oli pärast sega kätte saada sealt.. nii et á la Kaidi küpsised tuleks kohe eraldad juba soojana.. panin lauale valmis ~ahjuplaadijagu väikeseid trühvli-pabervormikesi.. teelusikate abika täitsin need mõnusalt küpsisemassiga ja peale vajutasin pistaatsiapähkli..
ja siis edasi külmikusse hanguma.. voilá..
RETSEPT – original
leidsin nii ägeda retsepti.. ja kohe vaja jagada kõigiga.. kui ära teen, siis kohe panen ka pilte.. aga praegu retsept.. saate minust ette jõuda.. 😉
- 2,5 klaasi purustatud küpsiseid (soovitatud ~30 kahepoolset vaniljekreemi täidisega küpsist)
- 1 purk magusat kondenspiima (~400g)
- ~300g hakitud valget šokolaadi
- 0,5 klaasi tumeda šokolaadi nööpe
- 0,5 klaasi mini-šokolaadinööpe kaunistuseks (valikuline)
no mina igatahes kavatsen sinna panna šokolaadinööpide asemel pähkleid.. mm…
- vooderda ~23×23 cm küpsetusvorm fooliumiga, pihusta üle rasvainega (küpsetusõli)
- purusta küpsised (nt suletavas kotis või köögikombainiga)
- sulata ja sega madalal kuumusel mittenakkuvas potis valge šokolaaditükid kondenspiimaga, sega ühtlaseks
- sega suures kausis kokku sulatatud sega ja küpsisepuru, kuni segu on ühtlane.. lase seista 2-3 minutit, natuke jahtuda..
- seejärel sega sisse tumeda šokolaadi nööbid
- vajuta mass tugevalt vormi põhja, ühtlaseks kihiks..
- kui meeldib, puista peale mini-šokolaadinööbid ja suru küpsise mikstuuri peale.
- jahuta ~30 minutit kuni on küpsis on tahke, seejärel lõigata meelepärasteks küpsiseruutudeks..
ja ahju polegi vaja pista..
head maiustamist.. ma juba ei jõua seda proovimist ära oodata..