Roosilised muffinid
Muffinid on küpsetatud Tartu Milli retsepti järgi ja sisse segatud ohtralt astelpajumarju.. peale tegin toorjuust-võikreemiroosid.. või noh.. katsetasin, kuidas välja kukub..
Panin u 150g toasooja võid, mikserdasin tuhksuhkruga (lisasin jaokaupa, et laiali ei pritsiks), siis mikserdasin juurde u 150g toorjuustu.. veidi toiduvärvi.. olen laisk ja ei vaarita ise toiduvärve, küll aga püüan leida poest looduslikumat laadi variante..
Udupilt on mu enda klõpsitud! Palun kergemat karistust..
Kohupiima-moonikook
Olen jätkuvalt hea ja hästi käsitleteva pirukapõhja otsingul.. seekord proovisin perenaine.ee st leitud isuäratavat kohupiima-moonikooki.. Perenaine.ee on selle võtnud omakorda kellegi blogist ja seal kenasti viited olemas.. mina kasutasin retsepti muutmata kujul.. olenemata lehel paistnud kommentaaridest, oli minu arvates väga maitsev kook.. ei olnud kuiv, mida ma natuke pelgasin.. võib-olla oleks võinud natuke tugevamad maitsed olla, aga kokku oli väga nämm..
Rullimisel kasutasin kahe küpsetuspaberi vahel rullimise tehnikat.. põhja puhul on see vägagi mugav.. ei pea liigse jahuga lökerdama ning rullitud tainas jääb tõstmisel terveks. Ja mugav on mõõta, kas on juba paraja suurusega.. kui valmis rullitud, tuleb lihtsalt ettevaatlikult eemaldada üks paberitest, keerata tainas vormile ja veel ettevaatlikumalt eemaldada teine paber, edasi toimida juba nagu tavaliselt muretaigna puhul..
Igal-juhul oli kook nii maitsev, et kirjutasin isegi retsepti oma armsasse käsitsikirjutatud retseptiraamatusse, et siis seda sealt hõlpsasti kätte saada, kui kohupiimakoogi isu tuleb..
Pildi tegin ise, paraku sai kook nii ruttu otsa, et lahtilõigatult jäigi pildistamata.. Perenaine.ee lehelt leiab ilusti just koogitüki foto, kus kenasti koogi kihid näha 😉
Mis siin ikka keerutada, kõik nii kenasti kirja pandud, et kopeerisin juhised ka enda koogi pildi alla..
Koogipõhi::
- 100 grammi võid
- 1 dl suhkrut
- 1 muna
- 2,5 dl nisujahu
- 1 tl küpsetuspulbrit
Moonikiht:
- 100 grammi mooniseemneid
- 150 grammi toorjuustu
- 2 munakollast
- 1 väike pudel Ruf’i rummiessentsi
- 1 spl kartulitärklist
- 1 dl suhkrut
- 1 suure või 2 väiksema sidruni riivitud koor
Kohupiimakiht:
- 400 grammi magusat vaniljega kohupiimapastat
- 100 grammi hapukoort
- 150 grammi toorjuustu
- 4 muna
- 1 suure või 2 väiksema sidruni mahl
- 3 spl kartulitärklist
- 1 dl suhkrut
- 1 tl vanillisuhkrut
- 2 dl vahukoort
Koogipõhjaks sega või suhkruga kergelt vahule. Lisa muna ning küpsetuspulbriga segatud jahu. Suru taigen lahtikäiva ja küpsetuspaberiga kaetud põhjaga koogivormi põhjale ja külgedele ning pane täidise valmistamise ajaks külma.
Moonikihiks sega toorjuust munakollastega, mooniseemnete, suhkru, tärklise ja sidrunikoorega. Lisa rummiessents. Kalla segu põhjale.
Kohupiimakihiks sega kohupiim, toorjuust, hapukoor. Lisa munad ja sidrunimahl ning siis omavahel segatud kuivained. Kõige viimasena lisa vahustatud vahukoor.
Kalla ettevaatlikult mooniseemne kihi peale (võid abiks kasutada lusikat ehk siis kallata esmalt lusikale, kui otse peale kallata, võib moonikihi laiali lükata).
Küpseta 175 kraadi juures ca 1tund ja 15 minutit. Kui pealt kipub kook liiga kiirelt pruuniks minema, pane foolium peale ja alanda veidi kuumust. Liiga kiirelt küpsedes on oht, et osa täidist jääb vedelaks. Lase enne lahtilõikamist jahtuda.
piparkoogitainas valleraa…
Seekord läks nii.. Olid küll pildid tehtud ja puha.. Kõik kenasti enne pühi ja ilusti hooaja tipphetkel.. Ja mis mis.. Piltnikul polnud aega nendega tegelemiseks.. No mis siis ikka.. Järgmised jõulud ju juba nurgataga.. Kohe on jaanipäev ja siis juba hakkamegi ju päkapikke ootama..
Igal-juhul.. Ei ole ma kunagi olnud eriline piparkoogisõber.. ei ole ma osanud hinnata nende ilu ega ka maitset.. Kuid nüüd, lastega, olen need enda jaoks avastanud.. Tahaks ju mingit toredat koostegemist.. Niisiis tuli lihtsalt jõuda tõdemseni, et kui teen ise taigna, saan ju ka ise maitset sättida.. Laste nimel ma siis selle tegemise ette võtsingi. Ilmselt padupiparkoogitajad muigavad minu leitud ja rohket kasutust leidnud piparkoogitagna peale, aga meile see sobib ja mis köigetähtsam – see töötab.. Nii et isegi needsamad padupiparkoogitajad on retsepti küsinud.. eelmisel hooajal maitsestasin ikka täiestinise, sel korral oli pisike asjuline, kes pudeliski paigal ei seisa, igal sammul abiks ning kasutasin valmissegatud Santa Maria piparkoogimaitseainet.. lihtsalt kogused erinesid retseptis soovitatuga.. terve paki asemel kasutasin umbes kolmandikku.. ja tõesti piparkoogid tulid nii maitsvad, et isegi mina neid söön, hea meelega..
Retseptiga on nüüd kahjuks selline lugu, et kuna olin selle omale käsitsi raamatusse kirjutanud, ei tea ma kellele viidata.. Leidisn selle google- otsinguga ja ei tulnud eriti pikalt otsida.. Vabandan allikablogi ees, sest oma inglite ja pättide kõrvalt uneaja arvelt ma lihtsalt ei ole nii tubli, et seda uuesti üles otsida..
Retsept ikka ka..
(nonii.. järjekordsed vabandused! loodan, et kellelgi kael kõveraks ei jää.. ma ei oska selle ipadiga sina-peale saada)
Päikest! Järgmised jõulud pole enam kaugel!
ahhoi.. meie siin..
elu kahe pisikese lapse ja remondise koduga jätab vähe aega hobidele ja veel vähem blogimisele.. kahjuks.. aga üks minu omadest sai vahepeal kolmeseks.. selleks puhuks vötsin omale natuke aega ja küpsetasin..
kasutasin oma vennanaiselt saadud muffiniretsepti.. pistsin vaarikaid peale (oleks võinud isegi rohkem olla) ja kaunistasin toorjuust-võikreemi ja värviliste täpikestega.. loomulikult ei suuda ma praegu neile paremat õiget) nime välja genereerida.. suure tortimuffini lõikasin seest tühjemaks ja täitsin kohupiimapastakreemiga, kus olid veel konservvirsikud, vaarikad želatiini.. nagu šarloti moodi.. võikreemi tegin esimest korda elus.. köik kokku sai päris magus.. aga mulle meeldis..
siinkohal sooviksin vabandada külaliste ees, kes said ainult poetorti.. selline ilus tort, aga tõeliselt õudne seebimaitseline elamus.. kahtlustan, et kondiitril läks midagi retseptis segamini.. kui juba külalised läinud olid, proovisin ka seda, aga tükki lõpuni süüa ei suutnud.. nii et.. nii viisakad ei pea ka alati olema.. keegi ei öelnud, et midagi on kahtlast.. minu kook oli küll ehk liiga magus, aga nõudepesuvahendit seal polnud :p
-Kaidi-
pidusai vaarikatega..
Jaanipäevaks pidusaia.. otsustasin seekord olla ebatraditsiooniline ja jätta kaneelirullid mõnd teist korda ootama.. seekordsed rullid tulid hoopis suviselt marjased.. kuna tegemist siiski Eesti suvega, siis kasutasin külmutatud vaarikaid, aga inspireeriv retsept just seda versiooni soovitaski ( värske mammu pidi liiga mahlane olema)..
Põhjaks magus pärmitaigen.. olin hirmus kaval.. lausa kavalust täis.. hommik oli olnud ilus, soe ja päikesepaisteline.. ja seda kasutasin ilusti ära.. istusime perega liivakastiserval paljajalu, muru varbaid kõditamas 🙂 ja siis kui laps issiga lõunaund nautima läks, asusin mina askeldama.. tavaliselt eeldab ju igasugune pärmitaignamajandus toa või vähemalt köögi soojakskütmist.. haa.. aga suvel ju ei tahaks.. ei peagi.. vähemalt autoomanikud mitte 😀
Lõunaajaks oli ilm juba täiesti pilves ja jahe tuuleke täitis õue..samas oli auto end hommikusest päiksest nii soojaks kütnud, et seal ideaalselt tainast kergitada.. panin istmele suure kilekoti igaks-juhuks alla ja sinna potsti rätikuga kaetud tainakauss.. ja ruttu autouksed kinni.. taimeri sättisin 45 minutiks ning selle ajaga oli taigen ilusti kahekordsaeks kerkinud.. või noh nii palju kui ruumi oli, sest kogemata olid rätikuservad kausi alla jäänud ja kerkimisruum selle arvelt piiratud.. muidu oleks võib-olla üle ääre ka kerkinud.. üle jaheda tuulise õue tuppa minekuks pistsin kogu kupatuse sellesse samasse poekotti, mis istmekatteks alla. sai pandud..
Edasi sõtkusin taina alla, poolitasin koguse ja rullisin suureks ristkülikuks.. katsin toasooja pehme võiga, ohtra suhkrukihiga ning puistasin peale küllaldaselt külmutatid vaarikaid.. seejärel rullisin selle ettevaatlikult tihedalt kokku ja lõikasin terava noaga pontsakad kettad.. kadutasin kõrgete äärtega küpsetusvormi, mille vooderdasin märjaks tehtud ja väljaväänatud küpsetuspaberiga.. sättisin siis kettad/rullid mõõdukate vahedega vormi, et oleks järelkerkimiseks ruumi, aga et ilusti üksteise vastu kerkiks.. ahi oli eelsoojendatud ~200°C.. kui küpsetis hakkas õrna pruunikat, pigem kuldset jume võtma, katsin vormi fooliumiga, et. seest ikka läbi küpseks, aga pealt liiga dunkel ja kõva ei tuleks.. kui tikuproov puhas, võtsin välja rätiku alla jahtuma.. kohe kuumalt pintseldasin üle ka veega.. et ei tekiks koorikut peale ja ikka mõnus pehme jääks.. seda võib ka külma piimaga teha..
Nüüd hakkasin valmistama glasuuri.. tegin sellise seguglasuuri.. veevannile panin sulama tükeldatud valge šokolaadi.. väikese potiga panin sulama ~2sl võid.. kui see sulanud, segasin sinna 1 cup mõõdulusikatäie tuhksuhkrut, 1sl piima ja teelusikaga natuke vanillisuhkrut.. mitte unustada segada sulavat šokolaadi.. kõige lõpuks lisasingi suhkruglasuurile sulašokolaadi ja segsin ruttu ühtlaseks.. tagantjärgi nägin, et oli veidi kooner ja oleks võinud rohkem šokolaadi panna.. (kasutasin Kalevi küpsetusšokolaadi, millest kasutasin pisut alla poole).. katsin täielikult jaktumata pidusaia kohe sooja glasuuriga.. kui kõik oli jahtinud, tundus silmale nagu oleks katteks tahenenud suhkruglasuur, aga tegelikult oli mõnus pehme ja šokolaadine 😉 ja rullide põhjad olid maejade sulamisest mõnusalt mahlased ja kleebused..
maitsvad saiakesed ehk.. tule tule rannahooaeg
niisiis.. redutan metsas päikese ja lillede keskel.. ja paariks päevaks sain omale ühe rübliku juurde, kellel silma peal hoida.. selline vahva abiline on.. esimest aastat koolilaps.. täna sai siis veidiigavuse peletamiseks tegevust otsitud.. ennelõunal käisime metsa all lilli otsimas..
kui oma mudilane lõunaund nautima läks (tavaliselt ühinen temaga), leidsime meie endale meelepärast ajaveetmist.. ema oli mingi aeg ostnud prooviks Tartu Mill’i Pärmitaigen pulbrisegu ostnud.. nii ma siis selle kapist välja otsisin ja segasin enne õue minekut taigna kerkima.. kokkusegamine käis kiiresti ja lihtsalt.. korraliku puulusika abiga.. soojas köögis kerkis tublisti.. algul kausist välja kallates tundus veidi nätakas, aga tegelikult oli päris hea edasi töödelda..
abiline rullis tainapoolikud lapikuks.. edasi määrisin ma alustele toasoojusest pehmet taluvõid, abiline raputas peale suhkrut.. ühele lisasime korralikku kakaod ja teisele tublisti mooniseemneid.. pisut järelkerkimist.. muna-veeseguga pintseldamist.. naksti ahju.. ahjust välja vupsti.. ja valmis nad olidki.. taignal kõik maitsed paigas, saiakesed mõnusad ja pehmed.. eelkõige väga maitsvad.. ehk siis.. hõissa rannahooaeg..
vabandan piltide kvaliteedi pärast.. kiirustasin telefoniga..
päikest 😉
Amaretto tort
niisiis mõtlesin, mida magusapoolist pakkuda oma kalli elukaaslase külalistele tema sünnipäeva puhul.. tahtsin teha midagi tõeliselt head.. midagi mis oleks mõnusalt mahlane ja mitte liiga magus.. ning tuli meelde üks eriti hõrk maitse mitte kuigi ammusest ajast.. nimelt pakkus seda torti üks töökaaslane oma sünnipäeva puhul ning sealt see meelde jäigi.. mmm.. Amaretto tort..
Retsept!
Põhja tegemiseks läheb vaja 200g Digestive küpsiseid (parimad on Lu omad, pool pakki) ning ~100g päris võid.
Kata lahtikäiva küpsetusvormipõhi küpsetuspaberiga.. pane võitükk madala kuumusega pliidile sulama.. samal ajal purusta nt pudelipõhjaga küpsised kausis peeneks puruks.. kui või on sulanud, sega see küpsisepurule.. sega korralikult läbi, vala vormi põhja ning suru küllaltki tugevalt ja silu lusikaga ühtlaseks.. ja jäta põhi ootama..
Täidiseks varu hakkama:
- 3 tl želatiini (peeneteraline SantaMaria on hea)
- 2 muna (toasooja)
- 2,5 dl tuhksuhkrut
- 0,5 sl vanillisuhkrut
- 3/4 dl mandlilikööri (Amaretto – kusjuures pole üldsegi kallis ja kulub nagunii ära, sest kui seda kooki korra teed ja proovid, siis teed seda kindlasti veel ja veel..)
- 1 sl sidrunimahla
- 200 g toorjuustu (väga hea on Creme Bonjour, aga soovitatakse ka Philadelphiat, mis võib olla oluliselt kallim)
- 150 g hapukoort (kasutasin tavalist 20%-st)
- 2 dl purustatud mandleid (ütleks isegi jahvatatud, kui poest ei leia, võib täiesti vabalt hakkida mandlilaaste peeneks… ma tegin seekord nii ja väga mõnus tekstuur jääb)
- 2 dl vahukoort
* kaunistuseks tavalist kakaopulbrit, mitte magusat!
Pane tulele pott veega, millega pärast veevanni teha.. 😉
Klopi kausis tugevalt lahti munad, lisa vanillisuhkur ja tuhksuhkur, klopi/sega ühtlaseks..
Pane kaussi vähese veega paisuma želatiin..
Kuumuta munasegu veevannil seda samal ajal segades, mina lisasin Amaretto just sel ajal, aga võib ka pärastpoole.. Munade läbikuumutamine teeb segu eriti mõnusaks ja kreemiseks (pakseneb pisut)..
Sulata veevannil želatiin ning sega veel kuuma munasegu hulka..
Lisa sidrunimahl, toorjuust ning sega.. lisa hapokoor – sega, lisa purustatud mandlid – sega..
Kõige lõpuks sega hulka vahustatud koor, kui segu on korralikult läbi segatud, vala põhjale ning pane külmikusse tarduma.. hea oleks lasta seista üleöö.. AGA.. mina tegin nt hommikul ja õhtupoole juba pakkusin ning töötas väga hästi.. 😉
head maiustamist.. kindlasti soovitan proovida. 😉
pisarakook emme moodi… esimene paljudest..
esimest korda proovsin teha juba ammu armastatud pisarakooki.. olen alati imetlenud seda maitseelamust, aga pole kunagi julgenud proovida ühte sellist ise meisterdada.. tundub see ju peale vaadates selline keeruline.. et on mingi selline põhi.. ei saagi kohe aru, mis taigen see selline on..? ja siis seal vahel miskit haput, mis ilmselget on rabarber.. ja siis see jumalik vaht kõige tipuks… mmm…
niisiis.. kavatsen paljastada retsepti.. 😉
põhjaks läheb vaja..
– 150g jahu
– 75g tärklist
– 1,5tl küpsetuspulbrit
– 180g margariini
– 150g suhkrut
– vanilli
– 3 munakollast (võib ka 4)
vahele u 600g tükeldatud rabarberit
katteks:
– 3-4 munavalget
– 175g tuhksuhkrut
– 1 tl sidrunimahla
vahustada munakollased suhkru ja toasooja pehme margariiniga.. teises kausis segada kokku jahu, tärklis, küpsetuspulber ja vanillikas… lisa jahu natuke haaval kloppides või-suhkru-segule.. pane taigen lahtikäivasse küpsetusvormi, kata viilutatud rabarberiga.. küpseta eelsoojendatud ahjus 200kraadi juures kuni rabarber on pehme..
kui juba tundub, et koogi alumine pool hakkab juba saama…. tuleks hakata katet tegema.. 😉
vahustada munavalged kõvaks, lisa tuhksuhkur ja sidrunimahl.. vahusta veel korralikult läbi.. tõsta kate koogile, pista uuesti ahju.. ära unusta ahju temperatuuri alandada.. umbes 150 peale.. küpseta, kuni kate on pruunikaskollane.. selline ilus ja isuäratav.. 😀
kui koogi ahjust välja võtad.. eemalda vormilt külgrõngas ning lase ilusti koogil jahtuda.. siis kõigi eelduste kohaselt tulevad koogile ka pisarad peale.. nii pabistasin, et esimesel korral ei tulegi.. aga ei.. kannatlik tuleb olla.. tulid pisarad.. nii armsad.. 😉
elu esimene pisarakook.. check..
Photos by: Taavi J.
glasuuriga vormikook
Kui sul on tõeliselt suur magusa isu siis on need vormikoogikesed ehk cupcakes heaks valikuks.
Retsept: Taigen on valmistatud väga lihtsa retsepti järgi. 100g võid, 2,5 dl suhkrut, 2 muna, 1,25 dl piima, 5 dl jahu, 2,5 tl küpsetuspulbrit. Küpsetada 25 minutit 200˚C. Peale valmistasin sidruniglasuuri: 1,5 dl tuhksuhkrut, 2 tl sidrunimahla, 1 tl vett ja kaunistuseks mandlilaaste.
kakao-kaneeli-moonirullid
teisest poolest kergelt magusast pärmitaignast tegin moonirulle… muidu käis kõik samamoodi, ainult et segasin kakao, kaneeli ja suhkru sulatatud või sisse.. ja pintseldasin sellega laiaks rullitud taigna üle.. seejärel puistasin sinna veel mooniseemneid.. edasi rullisin kokku, lõikasin kettad ja panin eelnevalt võiga määritud muffinivormi… mulle meeldib magusaid saiakesi teha just muffinivormis, sest siis nad ei vaju liiga laiali ja jäävad mõnusad mahlased ja pehmed..
jah ma tean, et üks neist on juusturull.. tahtsin proovida ka seda muffinivormiga teha… nii-öelda test.. aga nüüd tean öelda – töötab..