Kohvikutepäevaks kleidid selga
Olen juba kevadest saati pidanud plaani jälle midagi õmmelda.. lubasin ju lastele, et kui “Hiiu moodi” mööda saab, siis õmblema neile kleidid.. nüüd jubasaingi valmis :D..
Alustasin peakatet.. hellitavalt kutsun neid kübarateks.. siis leidsin poolikute õmblustööde karbist välja lõigatud kleiditükid ja just sobivates suurustes.. aga et kleidid olid plaanitudki sellised lühemad retrokad, siis teadsin juba alustades, et tuleb kindlasti teha ka mängupüksid.
Ja et ennast motiveerida asja lõpule viima, lubasin ma lastele, et kohvikutepäevaks saavad nad uued kleidid selga. Kuna oleme ka aias toimetanud ja kõik see suurepärane kuum suvi, siis viimastel öödel oli kuidagi uni silmas.. imelik.. nii et mängupüksid said välja lõigatud, kokku õmmeldud ja jalga vahetult enne väljaminekut.. päevakohvikud avati kell 12 ja jõudsime kenasti kaitseväe kohviku raames toimuva mängulahingu helide saatel esimest kohvikut kaema 12 läbi mõni minut.. hea, et see kohvik kohe meie aia kõrval oli
Kleidid kahele õele
Alustasin enda roosa kleidiga, kui esimene tütar alles pisitita oli.. Vuristasin hilistel tundidel meie Kalamaja korteri köögilaual.. Kui jupid koos ja proovima hakkadin, avastasin kangadefektid, mida poes ei olnud märganud.. Ja sellest läks tuju ära ja sinna ta jäi.. Kuhugi kastipõhja oma aega ootama..
Nüüd sai aeg kätte.. Lõpetasin ikka ära ja maru hea tunne on.. Minu kleidi roosa kangas on mingi tundmatu kostüümikangas kaalurestil, aga vooder õhuke puuvillane. Õe kleit on linane, see polüestervooder, sest meil siin suure kiiruga sobivamat varianti polnud saada.. Aga usun, et seljas on ikka mugav.
Burda 8/2012 lõige nr 133.
Fotod Taavi Juursalu.