Kaks õde..
Laulab laulu väiksem õde
läbi maja vallatumalt.
Suuremal on silmis tõde:
väike on ju ikka rumal.
–
lisaks korista ja nühi.
Elu neil on ühte karva,
palju tööd ja vähe pühi:
aina lahenda ja arva,
–
Väiksem sageli on tõrges:
ei ta tee ja ei ta lähe,
kooliski on teistest nõrgem,
õppetükk ei hakka pähe.
–
Suurem tihti tongib teda:
istu nii, ja naa sa astu!
Ei ta ühti kuula seda,
vahvamalt veel hakkab vastu.
–
Ei ta sobi suuremaga,
kitkuks peast tal viimse tuti.
Õhtul üksi jäädes aga
uinuvad nad kaelakuti.
–
Kaks on õde, üks on tõde:
elu mõlemaist neist suurem.
Tunneb suur ja väike õde:
hea on teineteise juures.
–
1938, Jaan Kärner