KAKS ÕDE

piparkoogitainas valleraa…

Seekord läks nii.. Olid küll pildid tehtud ja puha.. Kõik kenasti enne pühi ja ilusti hooaja tipphetkel.. Ja mis mis.. Piltnikul polnud aega nendega tegelemiseks.. No mis siis ikka.. Järgmised jõulud ju juba nurgataga.. Kohe on jaanipäev ja siis juba hakkamegi ju päkapikke ootama..

Igal-juhul.. Ei ole ma kunagi olnud eriline piparkoogisõber.. ei ole ma osanud hinnata nende ilu ega ka maitset.. Kuid nüüd, lastega, olen need enda jaoks avastanud.. Tahaks ju mingit toredat koostegemist.. Niisiis tuli lihtsalt jõuda tõdemseni, et kui teen ise taigna, saan ju ka ise maitset sättida.. Laste nimel ma siis selle tegemise ette võtsingi. Ilmselt padupiparkoogitajad muigavad minu leitud ja rohket kasutust leidnud piparkoogitagna peale, aga meile see sobib ja mis köigetähtsam – see töötab.. Nii et isegi needsamad padupiparkoogitajad on retsepti küsinud.. eelmisel hooajal maitsestasin ikka täiestinise, sel korral oli pisike asjuline, kes pudeliski paigal ei seisa, igal sammul abiks ning kasutasin valmissegatud Santa Maria piparkoogimaitseainet.. lihtsalt kogused erinesid retseptis soovitatuga.. terve paki asemel kasutasin umbes kolmandikku.. ja tõesti piparkoogid tulid nii maitsvad, et isegi mina neid söön, hea meelega..

Retseptiga on nüüd kahjuks selline lugu, et kuna olin selle omale käsitsi raamatusse kirjutanud, ei tea ma kellele viidata.. Leidisn selle google- otsinguga ja ei tulnud eriti pikalt otsida.. Vabandan allikablogi ees, sest oma inglite ja pättide kõrvalt uneaja arvelt ma lihtsalt ei ole nii tubli, et seda uuesti üles otsida..

Retsept ikka ka..

(nonii.. järjekordsed vabandused! loodan, et kellelgi kael kõveraks ei jää.. ma ei oska selle ipadiga sina-peale saada)

Päikest! Järgmised jõulud pole enam kaugel!